Kommenteeri

Kasside osteoartriit ehk degeneratiivne liigesehaigus

Kassidel esineb osteoartriiti ehk liigeste kulumist oluliselt rohkem kui me seda teame või näeme. Haigust esineb eriti vanematel kassidel, alates 7. eluaastast ning on teada, et üle 12 aastastel kassidel on osteoartriidi levimus lausa 90% (muutused tuvastatud radioloogilisel uuringul). Liigese kulumist esineb kõige rohkem küünar- ja puusaliigestes, vähem kanna- ja õlaliigestes. 

Kuna kassid magavad isegi kuni 18 tundi päevas (vanemad kassid veel rohkem) ning nad liiguvad tubastes tingimustes vähe, ei pruugi loomaomanik liigeste valulikkust üldse märgata. Kindlasti ei pruugi haiguse alguses olla lonkamine või liikumise kangus nii ilmekas kui hilisemas staadiumis. Seetõttu jõutakse haiguse diagnoosini alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud.

Osteoartriit väljendub sageli käitumise muutuses

 Käitumise muutus võib väljenduda järgmiselt: vähenenud liikumine ning mängimine, aeglane trepist üles-alla tulemine, soovimatus hüpata kõrgematele objektidele või enne hüppamist pikaajaline kaalutlemine ja sättimine, raskused liivakasti kasutamisel või kergesti ärrituvus paitamisel ja/või süllevõtmisel. Lonkamist ja liigese jäikust võib märgata haiguse hilisemas staadiumis. Juhul kui märkate oma kassil käitumismuutuseid või eelpool kirjeldatud muutuseid, pöörduge temaga kindlasti loomaarsti vastuvõtule tervisekontrolli.

Osteoartiidi ravi- ja hooldusskeem on mitmekülgne ning sõltub haiguse staadiumist.

    Kehakaal kontrolli alla! Liigeste kulumisega kaasnev ebamugavus vähendab oluliselt kassi soovi liikuda ning seetõttu on oodata kehakaalu tõusu (sageli on tubastel kassidel juba niigi liigset keharasva). Liigne kehakaal koormab liigeseid ning rasvumisega kaasneb organismis põletikureaktsioon, mis omakorda soodustab liigestes põletikku.

·  Vaata üle kassi menüü! Vähese liikumisega ning vananemisega kaasneb alati lihaste kõhetumine. Lihasmassi hoidmiseks, ka kaalulangetamise ajal, on vaja piisavalt kvaliteetset valku. Osteoartriiti põdevatele kassidele on valmistatud ka eridieete, mis sisaldavad liigeste ainevahetust soodustavaid ja põletikku leevendavaid aineid.

Kassid on oma toidu suhtes üsna valivad ning seetõttu võib katsetada liigeste toetamiseks hoopis toidulisandeid. Toidulisandeid saab segada toiduga (eeldusel, et nad seda sellisel juhul söövad – ettevaatust tundlikke kassidega, kes võivad hiljem kasutatud toitu või toiduainet seetõttu põlata), manustada otse suhu või pakkuda hoopis maiusena. Liigeste toetamiseks on olemas siirupeid – näiteks Stride Plus Feline, mis sisaldab glükoosamiini, kondroitiinsulfaati, metüülsulfanüülmetaani ja hüaluroonhapet. Maiuse kujul on saadaval Flexadin Advanced All Cats toidulisand, milles on kana kõhrepulbrist pärinev denatureerimata II-tüüpi kollageen ja põletikku alandava toimega oomega-3 rasvhapped. Rikkalikult on oomega-3 rasvhappeid kalaõlis, kuid kindlasti tasuks kalaõli valimisel eelistada õli, mis sisaldab vähemalt 30% polüküllastumata rasvhappeid. Oomega-3 rasvhapped aitavad hoida ja parandavad ka neerude funktsiooni, mis on vanematel kassidel sageli nõrk koht.

 Jälgi, et kassi keskkond vastaks tema vajadustele! Toidukausid peaksid olema asetatud põrandale või madalatele pindadele, kuhu kass on võimeline hüppama. Kõrgematel pindadel asetsevate toiduplatside puhul, on mõistlik paigaldada kaldteed. Võimalusel muidugi vältida kõrgetel pindadel söötmist, sest kassid võivad kergesti ehmuda ning olla impulsiivsed ja seetõttu otsustada kaldtee kõrvalt hoopis niisama maha hüpata.

·       Veenõud ligipääsetavatesse kohtadesse ning toidukaussidest eraldi. Paigaldage jooginõud mitmesse kassile turvalisse asukohta ning mõni neist võiks asetseda üsna kassi lemmikaseme lähedal, sest kui kassil on liikumine ebamugav võib ta otsustada üldse mitte jooma minna. NB! Jooginõu tõstmine umbes 5 cm kõrgusele, muudab ka veetarbimise mugavamaks. Eelistada tasuks portselanist või klaasist joogianumaid, sest need ei tekita joogiveele kõrvalmaitset.

·       Korista liivakasti vähemalt kord päevas, et jälgida oma kassi urineerimise ja roojamise sagedust. Liigeseprobleemidega (aga ka vanematel kassidel) peaks liivakast olema madala äärega ning luugita (vahel võib olla vajalik ka kaane eemaldamine). Kui kassil on liigesed valusad ja liivakastiluuk vajub talle seljale, võib see põhjustada ebamugavustunnet ning kass võib hakata liivakastis toimetamist edasi lükkama. Liivakastis kasutatav materjal võiks olla liivalaadne, sest see on kassi käpapadjanditele õrn ja loomulik.

·       Pesad ja varjumispaigad peavad olema kergesti ligipääsetavad, kuid inimestele ja teistele lemmikloomadele varjatud.

·       Hellus ja natukene mängu (viimane ainult juhul, kui ei rakendata loomaarsti soovitusel liikumispiirangut) tõstab alati heaolutunnet ning hoiab emotsionaalset ja füüsilist toonust. Mõnikord võib loomaarst soovitada ka füsioteraapiat, kuid selle õnnestumine sõltub paljustki kassi iseloomust ja koostöövalmidusest.

·  Valuravi võimalused on tänapäeval mitmekülgsed – uuri lisa oma loomaarstilt.

Sinu kass on ainulaadne ning õpi teda tundma ja jälgi temale omast käitumist ning rutiini. Oma lemmiku tundmine aitab varakult märgata terviseprobleeme ning varakult avastatud probleemidele, on enamasti olemas lahendused.


Lisa kommentaar

Email again: